Rae vallavalitsuses alustasid veebruaris tööd kaks uut ametijuhti

Veebruarist on Rae vallavalitsusel kaks uut ametijuhti: ehitusametit asus juhtima Inga Kurgpõld ning sotsiaal- ja kogukonnaametit Natalja Grusdam. Tegime juttu nende tööst, varasemast kogemusest, rollist juhina ja sellest, millega neile vabal ajal meeldib tegeleda.

Inga, oled Rae valla ehitusameti uus juhataja, millised on selle ameti peamised eesmärgid ja ülesanded?

Ehitusameti tegevuse eesmärgiks on Rae valla territooriumil projekteerimis- ja ehitusvaldkonnas tingimuste koostamine, menetluste läbiviimine ja tegevuse korraldamine.

Ameti ülesanded jagunevad laias laastus juhtimisalasteks, valdkondlikeks arendustegevusteks ning otsesteks menetlustoiminguteks. Peamiselt tegeleme ehitiste – sh hoonete ja tehnovõrkude –
projekteerimistingimuste, ehitusloa taotluste, ehitusteatiste, kasutusloa taotluste ja kasutusteatiste menetlemisega ning muude õigusaktidest tulenevate ehitusalaste toimingute korraldamisega.

Lisaks on ameti kanda oluline roll valla taristu (soojus, vesi, kanalisatsioon) planeerimisel ning maamaksu ja reklaami paigaldamisega seotud tegevuste korraldamine. Olulise osa tööst moodustab operatiivne suhtlus elanikega ja pöördumiste lahendamine.

Milliseid suuremaid väljakutseid ja võimalusi näed oma töös ametijuhina?

Oli rõõm asuda sellesse vastutusrikkasse rolli. Rae vald on Eesti üks kiiremini arenevaid piirkondi, mistõttu on ehitusameti koormus suur ja töötempo kiire. Minu ülesanne on hoida ehitusameti töökorraldus selge ja tõhus, juhtides meeskonda, mis teeb jätkuvalt kõik endast oleneva, et menetlusprotsessid oleksid läbipaistvad, prognoositavad ning vastaksid vallaelanike ja arendajate ootustele lähtuvalt õigusaktidest. Lisaks õigusloomele ja vaidluste lahendamisele on minu fookuses Rae valla nn näo kujundamine. Vallaametnik ei ole pelgalt paberimäärija või takistuste seadja, vaid professionaalne nõuandja ja partner, kes aitab leida tasakaalu kiirearengusoovi ning kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna vahel. 


Milline on Sinu taust, varasem töökogemus?

Olen töötanud Rae vallavalitsuses ehitusõiguse spetsialistina 2019. aasta oktoobrist, mistõttu tunnen süvitsi valla ehitusvaldkonna spetsiifikat, menetlusprotsesse ja meeskonda, mis on oluliseks eeliseks ametijuhi rolli täitmisel. Tegelesin varem ja ka nüüd projekteerimistingimuste ning mitteelukondlike ehitiste ehituslubade ja -teatiste menetlemisega ehitisregistris. See on andnud mulle põhjalikud teadmised loamenetlustest ning võime rakendada valdkonda reguleerivaid õigusakte, sh kontrollida ehitusprojekti vastavust seadusandlusele. Varasem 12-aastane töökogemus erasektoris projektijuhi ja konsultandina andis väärtusliku arusaama tellija ja arendaja vajadustest, mis aitab nüüd luua sujuvamat koostööd valla ja ettevõtjate vahel.

Mida pead oma töös oluliseks? Mis kõige rohkem motiveerib?

Kõige olulisemaks pean tasakaalu ja selgust. Rae vald areneb kiires tempos ning minu roll on tagada, et see areng toimuks läbimõeldult, järgides seadust, kuid olles samal ajal suunatud lahendustele. Oluline on, et valla ehitusamet oleks vallaelaniku ja ettevõtja jaoks professionaalne partner, mitte bürokraatlik asutus.

Mind motiveerib kõige enam vastutus ja tulemus. On inspireeriv näha, kuidas paberil olevatest joonistest saavad reaalsed hooned, mis loovad väärtust kogu piirkonnale. Samuti annab energiat ühtehoidev meeskond ja see hetk, kui suudame mõne pikaajalise ja keerulise menetlusprotsessi edukalt lõpuni viia. Ma naudin väljakutseid, kus tuleb kokku viia erinevad huvipooled – olgu selleks siis arendaja ambitsioonid ja kogukonna ootused või keerulised juriidilised probleemid. Edukas kompromiss on suurim motivaator.


Kuidas veedad vaba aega? Mis aitab argirutiinist välja ja uut energiat koguda?

Vaba aeg on minu jaoks aeg iseendale ja perele. See aitab hoida vaimset tasakaalu ja laadida akusid uuteks töisteks väljakutseteks. Minu suureks kireks on käia koos abikaasaga seltskonnatantsus –  see on ideaalne kombinatsioon füüsilisest koormusest, muusikast ja täielikust kohalolust, kus argimõtted lihtsalt hajuvad. Lisaks tantsupõrandale leiab mind ka sulgpalliväljakult, see pakub head tempot ja mängulist pinget. Kuna minu lapsed tegelevad aktiivselt võrkpalliga, siis suur osa vabast ajast möödubki spordisaalides. Olen see lapsevanem, kes elab väljaku kõrval häälekalt kaasa ja naudib seda emotsiooni, mida sport pakub. Kui aga vajan täielikku rahu ja vaikust, siis minu lemmikkoht on maakodu Haapsalu kandis. Sealne looduslähedus ja toimetused värskes õhus on parim viis „patareide laadimiseks“, et püsida reiba ja keskendununa ka kõige kiirematel töönädalatel.


Natalja, veebruarist kannab senine sotsiaalamet uut nime – sotsiaal- ja kogukonnaamet. Mis on selle muudatuse taga? Millised on ameti peamised eesmärgid ja ülesanded?

Arvan, et nimemuutus on loomulik samm meie valla arengus. Uus nimi peegeldab laiemat suunda ja sisulist arusaama sellest, mida me tegelikult igapäevaselt teeme. Sotsiaalvaldkond ei tähenda ammu enam ainult „tulekahjude kustutamist“ või toetuste määramist. Üha enam tähendab see kogukonna hoidmist, märkamist ja ennetamist. Kogukond on meie inimesed, meie lood ja igapäevane kooselu. See on naaber, kes märkab, õpetaja, kes hoolib, ja pere, kes vajab tuge. Sotsiaal- ja kogukonnaameti peamised eesmärgid on korraldada valla sotsiaalteenuseid, toetada lapsi, peresid, vanemaealisi ja erivajadustega inimesi. Sama oluline on ennetustöö ning koostöö haridusasutuste, tervishoiu, kogukonnaühenduste ja teiste partneritega, et lahendused oleksid terviklikud ja jätkusuutlikud. Nii saavad paljud mured lahenduse juba enne, kui neist kujuneb kriis. Uus nimi ei muuda meie põhiväärtusi, küll aga ütleb selgemalt välja, mille nimel me töötame: tugev, üksteist hoidev kogukond.


Alustasid veebruaris tööd selle ameti juhina, milliseid suuremaid väljakutseid ja võimalusi näed oma töös?

Suurim väljakutse on tasakaalu leidmine kasvava valla vajaduste ja olemasolevate ressursside vahel. Rae vald areneb kiiresti ning koos sellega muutuvad ka inimeste ootused ja vajadused. Iga uus elanik, iga uus perelugu toob kaasa erinevaid olukordi, millele peame oskama paindlikult ja professionaalselt reageerida. Samas näen selles arengus suurt võimalust. Saame kujundada kaasaegse ja ennetusele suunatud sotsiaalvaldkonna, kus me ei tegele ainult tagajärgedega, vaid pöörame tähelepanu varajasele märkamisele ja koostööle. Suurim võimalus peitubki usalduses ja koostöös. Me räägime palju hoolimisest, kuid tõeline hoolivus avaldub tegudes. Kui soovime näha ühiskonnas rohkem austust ja vastutust, peame neid väärtusi ise igapäevaselt kandma. Inimesed peegeldavad alati seda, millist hoiakut ja suhtumist nad meie kaudu kogevad. Kui meie teod ei toeta meie sõnu, on see kohe märgatav ning see mõjutab usaldust, millele kogu meie töö tegelikult toetub.


Milline on Sinu taust ja varasem töökogemus?

Olen lõpetanud Tartu ülikooli sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistriõppe ning tegutsenud sotsiaalvaldkonnas ligi 24 aastat – nii riiklikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Mul on juhtimiskogemus ning lisaks olen varasemalt nõustanud omavalitsusi seadusemuudatuste elluviimisel. See pikk teekond on andnud mulle võimaluse näha valdkonda nii süsteemi tasandilt kui ka inimese vaates, sh perede ja laste toetamisel nende keerulistel hetkedel.

Olen aastaid tegelenud süvitsi laste heaolu küsimustega. Usun, et iga lapse turvalisus, areng ja hääl peavad olema otsuste keskmes. Samas ei saa laste heaolust rääkida ilma vanemluse teadliku toetamiseta. Lapse turvalisus ja areng algavad kodust ning vanemate toimetuleku tugevdamisest. Seetõttu on üheks minu südameasjaks kujunenud kohtuvälised kokkulepped ja perelepitus. Tegutsen riikliku perelepitajana, sest usun, et ka keerulistes ja emotsionaalsetes olukordades on võimalik leida lahendusi, mis vähendavad vastandumist ja hoiavad fookuse lapse huvidel. Dialoog, vastastikune austus ja vastutuse võtmine loovad sageli püsivama ja lapsele turvalisema tulemuse kui pikk kohtuvaidlus.

Kõiki minu tegevusi ühendavad samad väärtused – dialoog, avatus ja koostöö. Täna omandan Tartu ülikoolis ka õigusalast haridust, mis aitab mul siduda sotsiaalvaldkonna praktilise kogemuse tugevama õigusliku mõistmisega ning teha otsuseid, mis on ühtaegu inimlikud, tasakaalukad ja õiguspärased. Pean väga oluliseks valdkonnaülest mõistmist. Sotsiaaltöö ei ole kunagi üksik tegevus, vaid sünnib erinevate osapoolte koostöös ja ühises vastutuses.


Mida pead oma töös oluliseks? Mis kõige rohkem motiveerib?

Pean esmatähtsaks selgust ja vastutust. Meie poole pöördutakse sageli keerulistes ja emotsionaalselt pingelistes olukordades ning just siis peavad meie otsused olema läbimõeldud, õigus-
pärased ja vajaduspõhised. Väga oluliseks pean meeskonnatööd, kuid samas olen teadlik ka selle varjukülgedest. Minu psühholoogia lektor tõi välja, et kui inimesed töötavad pikka aega koos, võivad nende mõtted ja ideed muutuda liiga sarnaseks. Tekib nn ühtlustunud mõtteviis, kus otsuseid ei vaadata enam piisavalt kriitiliselt ning erinevad vaatenurgad võivad tahaplaanile jääda. Selline olukord võib pikemas perspektiivis mõjutada otsuste kvaliteeti. Seetõttu pean oluliseks, et meeskonnas säiliks arutelu, erinevad arvamused ja konstruktiivne vaidlus. Tugev meeskond ei tähenda ühesugust mõtlemist, vaid julgust küsida, kahelda ja otsida paremaid lahendusi. Just teadlik mitmekesisus hoiab ära mugavuse ja aitab teha tasakaalustatud ning läbimõeldud otsuseid.

Mind motiveerib võimalus kujundada keskkonda, kus lahendused ei ole ajutised ega reageeri ainult hetkeprobleemidele, vaid on kestvad ja läbimõeldud. Samas ei tähenda kestvus jäikust. Usun, et tugev süsteem on ühtaegu stabiilne ja plastiline. Pean oluliseks, et meie töö põhineks pideval seirel ja analüüsil, et saaksime vajadusel oma tegevust kohandada. Lahendused peavad olema võimelised arenema koos inimeste vajaduste ja muutuvate oludega.


Kuidas veedad vaba aega? Mis aitab argirutiinist välja tulla ja uut energiat koguda?

Arvan, et minu töö on teatud mõttes ka minu hobi. Mind kõnetavad valdkonna uuendused, julgemad lahendused ning viisid, kuidas teha asju nutikamalt ja teadlikumalt. Parimate praktikate uurimine ja uute ideede mõtestamine hoiavad mõtte erksa ka väljaspool tööaega.

Argirütmist aitab välja tulla liikumine ja looduses viibimine. Püüan olla võimalikult palju koos perega, see annab kõige kindlama tasakaalu ja toe. Teen mõõdukalt sporti ning väga erilise vabadusetunde annab mulle mootorrattaga sõitmine. See loob ruumi mõtete korrastamiseks ning annab võimaluse naasta igapäevatöösse selgema ja tasakaalukama energiaga.

Foto: Sotsiaal- ja kogukonnaameti juhataja Natalja Grusdam ja ehitusameti juhataja Inga Kurgpõld. Foto: erakogu / Ott Kattel